UMA PIDO

2008. aasta kevadel Võru linnas ja Kubija laululaval toimunud Umale Pidole järgnes tänavu kevadel teine pidu Põlvas Intsikurmus. Korraldajate soov oli, et nii hakkakski olema – uus Uma Pido vaheldumisi Võru ja Põlva maakonnas iga kahe aasta tagant!
Peo korraldamisel peetakse tähtsaks, et see tuleks võrukeelne ja et Vana Võromaa kihelkondade eripärad paistaksid silma.
Laulupidu ei ole ainult koorid, dirigendid ja laul, vaid palju enamat – laulupidu on ka sõnad, sõnumid, kõned, loitsud ja tantsud. II Uma Pido kavas seoti kokku võrukeelne laul, luule ja jutud nii tänapäeva kui vanematelt autoritelt.
Juba teist korda võtsid peost osa ka meie mudilaskoori lauljad. Mõnele oli see esimest korda laulupeol olla. Kuigi päev kujunes väga pikaks, ei nurisenud keegi. Selline tore pidu teeb inimeste meele rõõmsaks ja meie kodukeele meile veel armsamaks.

Ellujäämiskursus "OTSI OTTI!"

Täna pärast lõunasööki suundus algklasside pere metsa, et teha läbi väikeste laste ellujäämiskursus „Otsi Otti” Toimus praktilise õppus, mida teha siis, kui eksid metsas. Lapsed said tegutsedes selgeks kolm tähtsat reeglit: KALLISTA PUUD! ( Ära satu paanikasse ning jookse arutult ringi, eksid veel rohkem ära. Jää seisma ja püsi paigal.Otsi endale sõbraks üks puu ja kallista teda. Puu ei räägi, aga ta elab, on soe ja kindel ega jookse eest ära. ) OLE NÄHTAV JA KUULDAV! (Tee oma asukoht nähtavaks. Kuna kolm on ohu märk, siis tee käbidest, samblast ja okstest kolm tõket üle raja, pane püsti kolm oksa vms)
HOIA SOOJUST! (Hoia riided seljas. Tee endale onn ja kata selle põrand kuivade okste, rohu või lehtedega. Ära istu kivi ega mulla peal.) Lõpuks ehi oma puud nagu jõulude ajal ehitakse kuuske. Riputa puu külge asju, mis seal muidu ei käi: taskurätt, maast leitud praht, oma helkur, kommipaber jne Kui ohumärkide tegemisel tuli õpetajal abiks olla, siis onni oskasid poisid suurepäraselt ehitada. Lepiti kokku, et järgmine kord, kui nad metsa lähevad, võtavad kõik kaasa vile (et olla kuuldav), panevad taskusse kommikesi (et hätta jäädes kiiresti energiat taastada) ja pähe mütsi (et soojus kehast kaotsi ei läheks).

KEVADINE MATKAPÄEV

Koolimaja ette sõitis suur buss ja kogu põhikool seadis end matkale. Esimene peatus oli Tilleorus. Kahes grupis suunduti matkarajale. 5km-sel rajal tutvusime matkajuhi Veiko abil metsarinnetega, õppisime tundma taimi, kuulasime linnuhääli ja täitsime töölehti.
Järgmisena sõitsime Taevaskotta ja käisime vaatamas liivapaljandit.Kõige rohkem paelus väikesi lapsi silla alt läbi voolav kärestikuline veevool.Neitsikoopasse tahtis nii mõnigi sisse minna.
Järgnes pisike lõunapaus ja siis ootas meid Kiidjärvel Sipelgariik. Selle retke tegi eriti huvitavaks matkajuht Ülo, kes teadis sipelgatest palju huvitavat rääkida. Lõpuks sätiti kokku veel busle ja koju kaasa saime lahendamiseks ristsõna. Tore päev oli.

Emadepäeva peoks õppisid lapsed selgeks luulekava, laulud, pillimängu ja toredad tantsud. Rahvamaja seintele oli üles seatud valimik õpilaste aasta kunstitöödest. Pidu algas 11. klassi etteastega. Tervitussõnad ütles vallavanem. Kuna meil annavad tooni algklassides poisid, siis esinesidki nemad tantsudega, millele lisasid lustakust juurde paberist kikilipsud. Direktor tänas neid, kes on koolile abikäe ulatanud ning kontserdi lõppedes võisid peolised maiustada magusa mahla ja kringliga.